Koolijuht Ene Tannbergi sõnul lähtub MHG uuendusprotsessis põhimõttest, et muutus algab hindamisest.
Hindamise aluseks olevad väärtused ja põhimõtted on kõigis algklassides kogu aeg nähtaval.
Seintele saab välja panna ka enesehindamisvahendeid. Pildil näha olevat enesehindamisvahendit kasutatakse järgmiselt: tunni alguses määratleb iga laps pesulõksuga oma algpunkti ning tunni käigus liigutab ta pesupulka vastavalt oma progressile ise või teeb seda õpetaja. Enamasti jõuavad lapsed tulemuseni "Super student".
Hindamine
MHG hindab põhikooli õpilasi kokkuvõtvalt kaks korda aastas: 1.-4. klassi kirjeldava sõnalise hinnanguga ja 5.-9. klassi kokkuvõtva hindega.
1.-4. klasside sõnaline hinnang põhineb ainepädevuste lahtikirjutusel:
Ainepädevused on omakorda lahti kirjutatud hindamismudeliks:
Stuudiumisse on sisestatud Tabelis 2 kirjas olevad sõnastused ning õpetaja valib linnukesega sobiva taseme sõnastuse hinnangu tunnistusele kandmiseks. Hinnangut saab soovi korral vaba tekstiga täiendada.
Samamoodi on lahti kirjutatud ja Stuudiumisse sisestatud üldpädevuste hinnangud:
Kooliaasta lõpus saab iga 1.-3. klassi õpilane lisaks tunnistusele sotsiaalseid oskuseid kajastava tunnustuskirja. Tegu on ühtse vormistusega kiituskirjaga, millel lapse kohta sobiva lõpuga lause: "Sellel õppeaastal oled olnud .."
5.-7. klassi hindamises on kasutuses 7-palliline skaala, kus nii 5, 6 kui 7 teisenduvad 5-palli skaalas hindeks 5.
Seejuures jooksev tagasiside väljendub protsentides, punktides või sõnalises tagasisides ja selles numbrilist hindamist ei kasutata.
Iga õppeteema lõpus sooritab õpilane kokkuvõtva töö, mis hindab õpilase taset ühes või mitmes ainegrupi hindamiskriteeriumis. Kokkuvõtvat tööd sooritab iga õpilane ühe korra. Sooritus kirjeldab ja hindab õpilase teadmiste, oskuste ja mõistmise taset konkreetsel ajahetkel.
Igas ainegrupis on neli kriteeriumi (A, B, C, D) ning maksimaalselt on võimalik iga kriteeriumi eest saada 8 punkti. Iga kriteeriumi hinnatakse igas ainegrupis vähemalt kaks korda õppeaastas. Hindamiskriteeriumid A, B, C, D on võrdse kaaluga.
( http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=416&Itemid=368 )
Hindamiskriteeriumid lahtikirjutatuna on:
A - teadmine, mõistmine
B - uurimine
C - edastamine
D - kriitiline mõtlemine
Sõltuvalt ainest võivad kriteeriumite sõnastused veidi varieeruda, näiteks eesti keeles:
A - analüüs
B - struktuur
C - tekstiloome
D - keelekasutus
Kokkuvõtvad hinded (1-7) poolaasta ja aasta lõpus kujunevad teemade lõpus tehtud kokkuvõtvate tööde eest saadud punktisummade liitmisel ehk siis: 4 kriteeriumit * igaühes 2 hindamist * max 8 punkti = max 64 punkti (hinne 7).
Kuna igas tsüklis hinnatakse ühte kuni kolme kriteeriumit, (tavaliselt kahte) siis nende kriteeriumite õpetamisele ka keskendutakse. Seega toimub õppetöö planeerimine tagurpidises järjekorras: kõigepealt pannakse paika kokkuvõtva töö sisu, siis selleni viiv õppesisu ja kõige viimasena püstitatakse teemat sissejuhtav küsimus või väide.
Hindamise aluseks olevad väärtused ja põhimõtted on kõigis algklassides kogu aeg nähtaval.
 |
| Tööprotsessi kirjeldus klassiuksel. |
 |
| Õppija profiil vol 1 tahvlil. |
 |
| Õppija profiil vol 2 ja klassi reeglid tahvlil. |
Seintele saab välja panna ka enesehindamisvahendeid. Pildil näha olevat enesehindamisvahendit kasutatakse järgmiselt: tunni alguses määratleb iga laps pesulõksuga oma algpunkti ning tunni käigus liigutab ta pesupulka vastavalt oma progressile ise või teeb seda õpetaja. Enamasti jõuavad lapsed tulemuseni "Super student".
 |
| Kergelt teisaldatav enesehindamisvahend, mida kasutas mööda maja rändav rahvusvaheline klass. |
MHG hindab põhikooli õpilasi kokkuvõtvalt kaks korda aastas: 1.-4. klassi kirjeldava sõnalise hinnanguga ja 5.-9. klassi kokkuvõtva hindega.
1.-4. klasside sõnaline hinnang põhineb ainepädevuste lahtikirjutusel:
 |
| Tabel 1. 2. klassi ainepädevused |
 |
| Tabel 2. 1. klassi ainepädevuste lahtikirjutusel põhinev hindamismudel. |
Samamoodi on lahti kirjutatud ja Stuudiumisse sisestatud üldpädevuste hinnangud:
 |
| Tabel 3. Sama hindamismudel peaks kehtima 1.-4. klassile. |
5.-7. klassi hindamises on kasutuses 7-palliline skaala, kus nii 5, 6 kui 7 teisenduvad 5-palli skaalas hindeks 5.
Seejuures jooksev tagasiside väljendub protsentides, punktides või sõnalises tagasisides ja selles numbrilist hindamist ei kasutata.
Iga õppeteema lõpus sooritab õpilane kokkuvõtva töö, mis hindab õpilase taset ühes või mitmes ainegrupi hindamiskriteeriumis. Kokkuvõtvat tööd sooritab iga õpilane ühe korra. Sooritus kirjeldab ja hindab õpilase teadmiste, oskuste ja mõistmise taset konkreetsel ajahetkel.
Igas ainegrupis on neli kriteeriumi (A, B, C, D) ning maksimaalselt on võimalik iga kriteeriumi eest saada 8 punkti. Iga kriteeriumi hinnatakse igas ainegrupis vähemalt kaks korda õppeaastas. Hindamiskriteeriumid A, B, C, D on võrdse kaaluga.
( http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=416&Itemid=368 )
Hindamiskriteeriumid lahtikirjutatuna on:
A - teadmine, mõistmine
B - uurimine
C - edastamine
D - kriitiline mõtlemine
Sõltuvalt ainest võivad kriteeriumite sõnastused veidi varieeruda, näiteks eesti keeles:
A - analüüs
B - struktuur
C - tekstiloome
D - keelekasutus
Kokkuvõtvad hinded (1-7) poolaasta ja aasta lõpus kujunevad teemade lõpus tehtud kokkuvõtvate tööde eest saadud punktisummade liitmisel ehk siis: 4 kriteeriumit * igaühes 2 hindamist * max 8 punkti = max 64 punkti (hinne 7).
Kuna igas tsüklis hinnatakse ühte kuni kolme kriteeriumit, (tavaliselt kahte) siis nende kriteeriumite õpetamisele ka keskendutakse. Seega toimub õppetöö planeerimine tagurpidises järjekorras: kõigepealt pannakse paika kokkuvõtva töö sisu, siis selleni viiv õppesisu ja kõige viimasena püstitatakse teemat sissejuhtav küsimus või väide.
Kommentaarid
Postita kommentaar