Koolijuht Ene Tannbergi sõnul lähtub MHG uuendusprotsessis põhimõttest, et muutus algab hindamisest. Hindamise aluseks olevad väärtused ja põhimõtted on kõigis algklassides kogu aeg nähtaval. Tööprotsessi kirjeldus klassiuksel. Õppija profiil vol 1 tahvlil. Õppija profiil vol 2 ja klassi reeglid tahvlil. Seintele saab välja panna ka enesehindamisvahendeid. Pildil näha olevat enesehindamisvahendit kasutatakse järgmiselt: tunni alguses määratleb iga laps pesulõksuga oma algpunkti ning tunni käigus liigutab ta pesupulka vastavalt oma progressile ise või teeb seda õpetaja. Enamasti jõuavad lapsed tulemuseni "Super student". Kergelt teisaldatav enesehindamisvahend, mida kasutas mööda maja rändav rahvusvaheline klass. Hindamine MHG hindab põhikooli õpilasi kokkuvõtvalt kaks korda aastas: 1.-4. klassi kirjeldava sõnalise hinnanguga ja 5.-9. klassi kokkuvõtva hindega. 1.-4. klasside sõnaline hinnang põhineb ainepädevuste lahtikirjutusel: Tabel 1 .
Vaatlesin kokku 5 tundi: * 6. klass eesti keel, õp Jana K * 3.-4. rahvusvaheline klass loodusõpetus, õp Kaia-Maria E * 3. klass loodusõpetus, õp Teeli R * 5. klass matemaatika, õp Signe K * 5. klass ajalugu, õp Terje H Matemaatikas toimus klassikaline frontaal- ja individuaaltöö ehk tööks harjutamise tund. Töö toimus asenduspinnal keemiaklassis ning lauad olid fikseeritud pikkadesse ridadesse. Eesti keeles tehti algustähe ja infootsingu harjutust gruppides, kuid tegu oli samuti klassikalise oskuste harjutamise tunniga. Ruumis olid klassikalise paigutusega ridades kahesed lauad ning grupid moodustas õpetaja laudade järjekorra alusel. Rahustav ja lohutav oli näha, et ka valitud õpilastega 5.-6. klassides on tunnis jutustamine ja tööle keskendumine probleemiks. Eesti keele tund Ajaloos oli kasutuses pööratud klassiruumi meetod ehk lapsed olid kodus uue osa ise läbi lugenud ning klassis toimus küsimuste-vastuste vormis arutelu, millele järgnes individuaalne töö tööv