Otse põhisisu juurde

Miina Härma Gümnaasiumi üldinfo ja töökorraldus


Miina Härma Gümnaasium (MHG) asub Tartus ja on ajaloos esimene eesti õppekeelega keskkool, mis asutati 1906 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) I järgu Tütarlaste Koolina. Kooli asutajateks olid Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Peeter Põld.
( http://entsyklopeedia.ee/artikkel/miina_h%C3%A4rma_g%C3%BCmnaasium ). 
Kool on nime saanud Eesti esimese naishelilooja ja koorijuhi Miina Härma järgi, kes töötas koolis muusikaõpetajana 1917-1941.
MHG on ainus eestikeelne munitsipaalkool Tartus, mis õpetab lapsi 1.-12. klassini. EHISe andmetel õppis 2017. a detsembris kogu koolis 829 õpilast, neist 1.-6. klassis 331 õpilast. Põhikooliosas on 2 eestikeelset paralleelklassi + ingliskeelne rahvusvaheline klass, gümnaasiumis on 3 paralleelklassi. Kool on ajalooliselt alates 1. klassist inglise keele süvaõppega.

Kogu koolis on kasutuses International Baccalaureate (IB) õppekava ja selle aasta seisuga on kõik kolm taset ametlikult atesteeritud. Algklassid ehk PYP ning gümnaasium ehk DP on õppekorralduses juba täielikult üle läinud IB põhimõtetele, 5.-7. klass ehk MYP läks üle sel õppeaastal ja töö nende ainekavadega veel kestab. Sellega seoses on sel õppeaastal u 25 õpetajat osalenud erinevatel IB-õppe koolitustel, mis toimuvad enamasti nädalalõppudel (alates neljapäevast või reedest) erinevates riikides üle Euroopa.

Juhtkonda kuuluvad lisaks koolijuhile õppejuht (1.-12. klass, asendused jm otseselt õppetöö korraldusega seonduv), arendusjuht (muu õppejuhi töö), huvijuht, majandusjuht, IB- ja HEV-koordinaator.

Õpetajad on jaotunud 9 ainegrupi vahel: algklassid, eesti keel, inglise keel, matemaatika jne.
Kuna kasutuses on teemapõhine õpe, siis koguneb ainegrupp iganädalaselt koostöökoosolekule, kus ühiselt räägitakse läbi järgneva nädala plaanid ja kes mida põnevat/kasulikku juurde on leidnud.
Igal koolivaheajal koguneb ainegrupp kahel päeval, et ühiselt järgmise tsükli tööd palneerida ja õppematerjale valmistada. Materjale säilitatakse ja jagatakse klasside kaustades kooli siseveebis. Läbi sellise ühistöö tegeleb ainegrupp ka pideva õppekava parendamisega.
Õpetajatel ei ole isiklikku töökava, on ühine aine aastaplaan.

Laiendatud juhtkonda kuuluvad lisaks juhtkonnale ainegruppide juhid ning see koguneb iganädalaselt kuni kaheks tunniks, et rääkida läbi möödunud nädala saavutused, järgmise nädala plaanid ja muu koolielu ning -arendust puudutav.



Õpetajate "postkastid" õpetajate toas ehk üks lõik infovahetuse korraldusest.
Õpetajate normkoormus on 22 tundi, kui tunde tuleb kokku 19, siis saab õpetaja täiskoormuse kirja, kuid on alati valmis asendustunde andma.


Kool koosneb kolmest eri ajastul ehitatud hoonest ja seetõttu leidub selles kitsaid koridore ja põnevaid nurgataguseid. Vaade vanima osa koridorist õpetajate toa kõrval.

Kooli fuajee.
Koolimajas läbi päeva korrapidamist ei toimu. Tegutsetakse põhimõttel, et iga õpetaja märkab ja sekkub. Korrapidamise graafik on söökla ja vahetusjalanõude kontrolli kohta (esimese ja teise tunni alguses garderoobi trepil).

Ilusa ilmaga saavad lapsed õue minna - kooli sisehoovi pääsevad 3-4 algklassi läbi klassidest otse hoovi avanevate uste ning ülejäänud lapsed saavad aega veeta koolimaja ees spordiplatsil (vt esimene pilt). Õues samuti korrapidamist ei toimu.


Vaade kooli sisehoovi.
Söökla asub kooli keldrikorrusel ning lisaks letisüsteemile on olemas ka üsna laia sooja söögi valikuga puhvet. Õpilased registreerivad söögikorra õpilaspiletiga. Menüü on näha infoekraanidel.


NB! Aknalaual on potis kasvamas valik maitsetaimi, mida igaüks toidu maitsestamiseks kasutada võib.
1. klassi õpilastele kaetakse lauad ette, ülejäänud lapsed võtavad toidu ise letilt.
Söögiruum on üsna kitsas.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tunnivaatlused

Vaatlesin kokku 5 tundi: * 6. klass eesti keel, õp Jana K * 3.-4. rahvusvaheline klass loodusõpetus, õp Kaia-Maria E * 3. klass loodusõpetus, õp Teeli R * 5. klass matemaatika, õp Signe K * 5. klass ajalugu, õp Terje H Matemaatikas toimus klassikaline frontaal- ja individuaaltöö ehk tööks harjutamise tund. Töö toimus asenduspinnal keemiaklassis ning lauad olid fikseeritud pikkadesse ridadesse. Eesti keeles tehti algustähe ja infootsingu harjutust gruppides, kuid tegu oli samuti klassikalise oskuste harjutamise tunniga. Ruumis olid klassikalise paigutusega ridades kahesed lauad ning grupid moodustas õpetaja laudade järjekorra alusel. Rahustav ja lohutav oli näha, et ka valitud õpilastega 5.-6. klassides on tunnis jutustamine ja tööle keskendumine probleemiks. Eesti keele tund Ajaloos oli kasutuses pööratud klassiruumi meetod ehk lapsed olid kodus uue osa ise läbi lugenud ning klassis toimus küsimuste-vastuste vormis arutelu, millele järgnes individuaalne töö tööv...

Hindamiskorraldus ja õppekorralduse muutus

Koolijuht Ene Tannbergi sõnul lähtub MHG uuendusprotsessis põhimõttest, et muutus algab hindamisest. Hindamise aluseks olevad väärtused ja põhimõtted on kõigis algklassides kogu aeg nähtaval. Tööprotsessi kirjeldus klassiuksel. Õppija profiil vol 1 tahvlil. Õppija profiil vol 2 ja klassi reeglid tahvlil. Seintele saab välja panna ka enesehindamisvahendeid. Pildil näha olevat enesehindamisvahendit kasutatakse järgmiselt: tunni alguses määratleb iga laps pesulõksuga oma algpunkti ning tunni käigus liigutab ta pesupulka vastavalt oma progressile ise või teeb seda õpetaja. Enamasti jõuavad lapsed tulemuseni "Super student". Kergelt teisaldatav enesehindamisvahend, mida kasutas mööda maja rändav rahvusvaheline klass.  Hindamine MHG hindab põhikooli õpilasi kokkuvõtvalt kaks korda aastas: 1.-4. klassi kirjeldava sõnalise hinnanguga ja 5.-9. klassi kokkuvõtva hindega. 1.-4. klasside sõnaline hinnang põhineb ainepädevuste lahtikirjutusel: Tabel 1 ....