Tunnivaatlused

Vaatlesin kokku 5 tundi:
* 6. klass eesti keel, õp Jana K
* 3.-4. rahvusvaheline klass loodusõpetus, õp Kaia-Maria E
* 3. klass loodusõpetus, õp Teeli R
* 5. klass matemaatika, õp Signe K
* 5. klass ajalugu, õp Terje H

Matemaatikas toimus klassikaline frontaal- ja individuaaltöö ehk tööks harjutamise tund. Töö toimus asenduspinnal keemiaklassis ning lauad olid fikseeritud pikkadesse ridadesse.

Eesti keeles tehti algustähe ja infootsingu harjutust gruppides, kuid tegu oli samuti klassikalise oskuste harjutamise tunniga. Ruumis olid klassikalise paigutusega ridades kahesed lauad ning grupid moodustas õpetaja laudade järjekorra alusel.
Rahustav ja lohutav oli näha, et ka valitud õpilastega 5.-6. klassides on tunnis jutustamine ja tööle keskendumine probleemiks.

Eesti keele tund

Ajaloos oli kasutuses pööratud klassiruumi meetod ehk lapsed olid kodus uue osa ise läbi lugenud ning klassis toimus küsimuste-vastuste vormis arutelu, millele järgnes individuaalne töö töövihikuga ja ühine kontroll. Kuna klassis oli mitu huvilist poissi, siis arutelu oli põnev ja mitmekesine, kuid suur osa lapsi, enamuses tüdrukud, kippusid arutelust kõrvale jääma ning oma asjadega tegelema. 

Ajalugu toimus grupitöödeks hea suuruse, kuju ja stabiilsusega kuuekandiliste laudadega klassis. Kahjuks, võtavad need lauad väga palju ruumi.

Kõik õpitav on kogu aeg silmaall st seintel nähtav.

 
IB teemapõhise õpetamispõhimõtte rakendamine, et kõik algab elulähedase küsimuse püstitusest, oli hästi jälgitav loodusõpetuse tundides.

Rahvusvahelise 3.-4.liitklassi tunni teemaks olid erinevad riigivalitsemise tüübid. Õpetaja tutvustas kõigepealt lastele tunni käiku ja andis teada tunni teema ilma mõisteid lahti seletamata. Seejärel kinnitas õpetaja seintele lehed küsimustega: Mis on riik? Milleks me vajame riiki? Mis on valitsus? Milleks me vajame valitsust? ning lapsed liikusid lehe juurest lehe juurde ning panid kirja oma arvamuse seniste teadmiste põhjal. Uuel õpilasel, kelle keeleoskuses õpetaja päris kindel ei olnud, oli lubatud kirjutamise asemel ka vastus joonistada, kuid seda erandit ei läinud tarvis.

Milleks vajame valitsust?

Mis on valitsus?

Kui kõik lapsed olid saanud võimaluse oma vastused kirja panna, loeti vastused ette ning leiti ühiselt täpseim definitsioon/vastus küsimustele.
Seejärel mängiti samal teemal paarisviktoriini, kus küsimus kuvati tahvlile, õpetaja luges selle ka ette ning lapsed kirjutasid õige vastuse tähe markeriga väikestele valgetele tahvlitele. Tunni lõpus vastasid lapsed kinnistamiseks samadele küsimustele veel kord iseseisvalt paberil, vastused kontrolliti ühiselt üle ning tööleht läks kausta hoiule. 
Tähelepanuväärne oli, et teema ja selle käsitlus oli jõukohane nii 3. kui 4. klassi õpilastele. Kõrvaltvaatajana ei osanud ma lapsi klassikuuluvuse järgi eristada.

Kuna ka MHGs on ruumikitsikus ja algklassid tegutsevad kahes vahetuses, siis 3.-4. rahvusvahelisel klassil ei ole koduklassi ning tund toimus keeleklassis kus ühesed lauad olid klassikaliselt ridades.

3. klassi loodusõpetus algas meeskondadeks jaotumisest. Enamus meeskondi moodustus laudkondade järgi, paar last pidi leidma grupi, kus oli vähem liikmeid.
Õpetaja jagas gruppidele töövahendid (lehe väidetega ning aluse töö vormistamiseks) ning juhatas uue teema sisse küsimuse ja lühikese aruteluga teemal: Mis on töö? (N: Kas mõtlemine on töö?)

Töö käigu tutvustamise järel asusid lapsed tegutsema. Tööjuhend jäi tahvlile nähtavaks.

Tööjuhend

Lapsed arutlesid ja katsetasid ning püüdsid luua süsteemi väidete jaotamiseks. Omavahel koos töötama harjunud grupid tegutsesid kiiremini ja efektiivsemalt, kuid ka just moodustunud gruppides said mõne aja möödudes kõik lapsed töösse haaratud. Õpetaja jälgis laste tegevust, vastas küsimustele, kuid ei sekkunud aruteludesse.

Valmis töö

Kui enamus gruppe olid valmis saamas, andis õpetaja märku, et algasid viimased 5 minutit töö lõpetamiseks. Kõigepealt arutati ühiselt mille alusel väiteid jaotati, seejärel andis õpetaja töö definitsiooni (töö puhul rakendatakse jõudu millegi liigutamiseks) ning sellest lähtuvalt kontrolliti ühiselt väidete jaotus üle. Viimase etapina vormistati töö st liimiti väited õige jaotuse alla.

Kõige rohkem kiitsid õpetajad Isku viiekandilisi laudu nende praktilisuse, kerguse ja stabiilsuse tõttu. Laua kuju ja kergus  võimaldavad kergelt moodustada kõikvõimaliku suurusega gruppe